Intervjuu Carmeniga, ühe meie vabatahtlikuga

Carmen on üks meie paljudest vabatahtlikest. Noore inimesena on ta keskkooliõpingute kõrvalt leidnud aega ka tegeleda heategevusega.

Teda võib tihti näha pühapäeviti Ema Teresa õdede supiköögis abis ja kolmapäeviti Toidupangas abivajajatele toitu komplekteerimas. Miks ta seda teeb ja mida heategevus talle vastu annab, küsisime Carmeni enda käest.

Kuidas jõudsid Malta Ordu ja heategevuseni?

Käin Tabasalu Gümnaasiumis 11. klassis. Keskkooliastmes on igal klassil kohustuslik teha teatud arv tunde vabatahtlikku tööd.

Ühel kooliseminaril räägiti internetisaitidest, kust leiab infot vabatahtliku töö kohta. Nii leidsingi tee Malta Orduni ja Ema Teresa õdede supiköögini.

Mida sa vabatahtlikust tööst enda jaoks leidnud oled?

Vabatahtlik töö paneb mind hästi tundma. Lisaks annab see noorele ja kooliõpilasele võimaluse teistest erineda ja tulevikus tööturul silma jääda. Samuti pean tegema suure koolilõpu uurimistöö ehk praktika.

Plaanin seda teha koos SA Malta Ordu Eestis projektijuhi Dagmariga, alustades kudumisklubi. Seal kootud esemed lähevad müüki, et koguda raha Ordu heategevuslike projektide jaoks. Seega on vabatahtlikkusest kasu nii tööturul kui ka kooliõpingutes.

Kas sa tead juba, mida õppima tahad minna ja kellena tulevikus töötada?

Soovin minna õppima juurat, eelkõige huvitab mind inimõiguste valdkond. Heategevus ja abivajajate aitamine sobivad minu arvates sellega hästi kokku.