Malta ordu ülemaailmne humanitaarabi võrgustik

Eesti roll ülemaailmses humanitaarvõrgustikus

Malta Ordu on Eestis tegutsenud peagi kaks aastat. Selle ajaga oleme kaasanud üle 170 vabatahtliku ning osalenud arvukates kohalikes projektides. Kuid see on vaid killuke organisatsiooni koguvõimekusest ja haardest maailmas. Järgnevalt püüamegi anda parema ettekujutuse Malta Ordu tegelikust suurusest ja kui kaugele meie abivõrgustik tegelikult ulatub.

Kui vaatame ainuüksi meile lähedaste Saksamaa ja Austria vabatahtlikke, on nad esindatud nii Euroopas, Aasias, Aafrikas, Ladina- ja Lõuna-Ameerikas ning Lähis-Idas. See tähendab – kogu maailmas. Ning need on vaid kaks riiki. Kokku on ordul diplomaatilised sidemed 120 riigis. See loob mõjuvõimsa võrgustiku, mis ulatub sõna otseses mõttes igasse maailma nurka.

Humanitaarabi kriisipiirkondades

Selle aasta (2025) märtsi lõpus tabas Myanmari ja nabberriiki Tai kuningriiki võimas 7,7-palline maavärin. Aprilli esimese nädala lõpuks on hukkunuid üle 3000, vigastatuid veel rohkem. Kahjustused olid laastavad, eriti Sagaingi linnas Myanmaris. Kuna riigis käib kodusõda ja stabiilse valitsuse puudumise tõttu juhib seda sõjaväeline hunta, kehtib sealsete infokanalite üle range kontroll. Seda harukordsem oli diktatuurilise valitsuse pöördumine välismaailma poole abipalvega – see näitab olukorra tõsidust. Malta Ordu humanitaarabiorganisatsioon Malteser International on Myanmaris tegutsenud juba aastaid ning reageeris koheselt. Koostöös kohalike päästjate ja teiste abiorganisatsioonidega anti endast parim, et likvideerida katastroofi tagajärgi.

Toome teisegi Eestist kaugemale jääva näite. Kongo Demokraatlik Vabariik Aafrika mandri südames on loodusvarade poolest väga rikas. Ometi on see üks maailma vaesemaid riike, mida on vaevanud sõjad, poliitilised sisepinged ja nälg. Peaaegu olematud tervishoiuteenused on toonud kaasa kõrge suremuse ja madala eluea. Keskmine eluiga on riigis alla 60 aasta, samas kui Eestis on see 78 aastat. Malteser International aitab Kongos arendada tervishoiuteenuseid, tagada toidu- ja veevarusid ning edendada haridust ja teisi projekte. Riigis ollakse tegevad juba 1996. aastast ning selle aja kestel on olukord tõepoolest paranenud. 

Humanitaarabi Malta ordu poolt

Mõistagi olid ja on ordu vabatahtlikud tegevad ka Lähis-Ida konfliktikollete ohvrite aitamisel, täna on selleks peamiselt Gaza ja varasemalt kodusõja aegse Süüria elanikud. Malteeserid ise küll sõjakolletes ei viibi, see oleks vabatahtlikele liiga ohtlik ja Malta Ordu ei soovi oma inimesi sellisesse ohtu seada. Kuid turvalises kauguses võetakse vastu kodudest põgenema sunnitud inimesi, peamiselt naisi ja lapsi. Kuna Gaza haiglad vaaruvad ülekoormuse all ja seal puuduvad tihti piisavalt kõrgetasemelised meditsiinilised seadmed, ei jõua arstiabi iga inimeseni või jõuab puudulikult. Malteeserite põhiülesanded on mobiilsete haiglate püstitamine ja tervisehoiu varustamine vajaminevate vahenditega, seejuures koolitavad vastava ekspertiisiga vabatahtlikud välja kohalike inimeste seas tugipersonali. 

Viimaks Ukraina. Koostöös Ukraina malteeserite ja partnerorganisatsioonidega antakse sõjaõuduste keskmesse jäänud inimestele, ennekõike põgenikele, psühholoogilist ja sotsiaalset abi. Samuti parandatakse parimate käesolevate vahenditega riigi tervisehoiusüsteemi. Viimane talv (2024 - 2025) oli Ukrainale eriti ränk. Venelaste süsteemsed rünnakud energiataristu pihta on jätnud suurel hulgal majapidamisi külma ja pimedasse. Veel enne viimast talve oli hinnanguliselt kahjustatud 60% kogu riigi energia infrastruktuurist. Paljudel kodudel on plahvatuste ja raketirünnakute tõttu purunenud aknad ja uksed, Ukraina talved on aga karmid. Sellistes tingimustes tuleb elada päevi, nädalaid, kuid. Malta Ordu talvekomplektid, kuhu kuuluvad tekid, termosed, soojad riided ja toidupoolis, aitasid vähemalt mingilgi moel olukorda talutavamaks muuta. 

Vähem oluline pole psühholoogiline ja emotsionaalne tugi, mida on tulnud jagada kümme aastat – sõda teadupärast algas juba 2014. aastal Krimmi okupeerimisega. Sõja põhjustatud vaimse tervise traumad ei lõppe koos sõjategevusega ja ekspertide sõnul tuleb nendega tegeleda veel viis kuni kümme aastat pärast sõja lõppu. Lisaks vaatab ordu kaugemale tulevikku – kord saabub aeg, mil Ukrainat tuleb hakata uuesti üles ehitama. Malta Ordu strateegia arvestab sellega juba täna ning malteeserid on valmis käed külge panema taastamistöödele kohe, kui selleks võimalus.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes – Malta Ordu on humanitaarabi suurjõud kogu maailmas. See on meie missioon, meie kutsumus ja kohustus - aidata inimesi, ükskõik millises maailma piirkonnas ja ükskõik kui rasketes tingimustes. Eesti vabatahtlikel on siiani avanenud üks rahvusvaheline võimalus – võidelda üleujutuste tagajärgedega Poolas. Arvestades kui verivärske on ordu laienemine siia, on see rõõmustav areng. Kas ja milliseid globaalseid suurprojekte avaneb Eesti hakkajatele vabatahtlikele tulevikus, näitab juba aeg.