Õhtu Torinooli rätikuga: Eesti Malta Ordu aprilli kokkutulek

Iga kuu esimesel reedel kogunevad Malta Ordu sihtasutuse liikmed, vabatahtlikud, sõbrad ja lihtsalt uudishimulikud Tallinna vanalinnas katoliku kiriku juures asuvas Johannes Paulus II saalis. Kogunemise eesmärk on omavahel tutvuda, vahetada ideid ja tutvustada ordu tegemisi Eestis. Kuid mis peamine – tunda end omade keskel lihtsalt hästi.

Hea toidu ja joogi kõrval – seltskonnast rääkimata – ei puudu kokkusaamistel ka intellektuaalne ja hariv pool. Püüame igaks ürituseks leida ühe esineja, kes teeb ettekande mõnel paeluval ja sisuliselt kandval teemal.

Kristliku maailma kõige olulisem aeg on ülestõusmispühad, mis leiavad aset aprillis. Sellest juhindudes oli ka selle aasta (2025) aprillikuisel kohtumisel teemaks Torino surilina, mille kohta pidas ettekande katoliku kiriku kauaaegne liige ja fotograaf Allan Alajaan.

Saladusi täis ajalugu

Ajalugu tunneb mitmeid saladuslikke leide, ehitisi ja reliikviaid, millele arheoloogid ja teadlased ei ole suutnud tänaseni lõplikku vastust anda. Giza püramiidid, Stonehenge või ilmutuslikud paigad pakuvad iga uue põlvkonna uurijatele uusi kihistusi avastamiseks. Kuid läbi ajaloo on maailma kõige enam uuritud arheoloogiline ese Torino surilina.

See on väidetavalt lina, millesse mähiti Naatsareti Jeesuse surnukeha pärast ristilt maha võtmist – ja milles toimus inimkonna ajaloo kõige olulisem sündmus ja suurim müsteerium: ülestõusmine surnuist. Seda võib olla keeruline ette kujutada, kuid teadlased, kes seda teemat uurinud on, võtavad sündmuse kokku lihtsustatult järgmiselt: ülestõusmine tähendas Jeesuse surnud ihu imelist teisenemist mingiks uueks eksistentsivormiks, mis jääb väljapoole meie igapäevast kolmemõõtmelist aegruumi. Meile jäänud tõendiks sellest on surilinal olev mehe kujutis, mis võtab selged kontuurid ja ilme, kui seda negatiivis vaadata. Selles kuulsas kujutises peitubki mõistatuse kese – kes on see mees ja kuidas see kujutis tekkis? Kas tegu on autentse Naatasreti Jeesuse matmislinaga?

Teadlased on pakkunud, et see tekkis tugeva radiatsiooni toimel. Samuti on viimased avastused tuvastanud, et vereplekid linal ning selle mehe kehalised vigastused kattuvad üks-ühele Naatsareti Jeesuse omadega. Siit tekib teinegi kummitav küsimus – kuidas oleks suutnud keskaegne inimene võltsida surilina ja selle kujutist, kui see pole tehtav isegi tänapäeval kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega?

Allan Alajaan selgitab surilina uurimise lugu järgmiselt: “Torino surilina autentsuse üle on kestnud vaidlus alates 1988. aastast, mil radiosüsiniku dateerimine näitas, et surilina pärineb vahemikust 1260–1390 pKr – see on siis üle tuhande aasta pärast Jeesuse surma, mistõttu peeti seda pikalt keskaegseks võltsinguks.

Nüüd, aastatel 2024–2025, on ilmunud uued teadusuuringud, mis näitavad, et 1988. aastal analüüsitud proov võeti surilina servast, mida parandati sajandeid hiljem tulekahju tagajärjel ja kuhu lisati puuvillast niiti. See tähendab, et proovitükk, millel põhines 1988. aasta uuring, ei esinda originaalset materjali ega kogu surilina, vaid hilisemat parandust. Uued andmed tugevdavad märkimisväärselt järeldust, et surilina pärineb tõesti esimesest sajandist. Seni pole ükski teaduslik vastuväide neid viimaseid tulemusi ümber lükanud.”

Siit ilmnebki leiu intrigeerivus. 21. sajandil on inimkonna valduses tehnoloogilised vahendid, mille sarnaseid pole ajaloos varem olnud. Need on toonud uurimisse uusi avastusi, fakte ja selginemisi. Muidugi – skeptikud jäävad, ja selliselt, dialoogis, teadus arenebki. On neid, kes nõustuvad, et tegu on millegi kordumatu ja seletamatuga isegi tänapäeva teadusele, ning neid, kes näevad surilinal olevas kujutises lihtsalt üht võltsitud riideräbalat.

Peame olema kaasajale tänulikud

Allani sõnul hakkas ta teemat tõsisemalt uurima 1980. aastal, mil National Geographicu juuninumbri kaante vahel ilmus pikk lugu ja fotod 1978. aasta Torinos toimunud põhjalikest uuringutest.

“Mul õnnestus hankida uurija Ian Wilsoni soome keelde tõlgitud raamat surilina ajaloost ja uuringutest,” meenutab ta.

Fotograafina elatist teeninud Allani sõnul peame olema tänulikud, kuna elame erakordsel ajal – oleme esimesed inimesed ajaloos, kes peale kahte aastatuhandet võivad oma kodus, ükskõik kus maailma paigas, näha ja uurida arvutiekraanil reaalselt Naatsareti Jeesuse kannatusi, surma ning ülestõusmist.

Märkimisväärne on ka surilina teekond läbi ajaloo ja eri paikade: Jeruusalemmast Edessasse, sealt edasi Konstantinoopolisse, siis Lirey’sse Prantsusmaal, Chambéry’sse Prantsuse Alpides ja viimaks Torinosse. Sellel pikal ja ohtlikul teekonnal oleks riie võinud kergesti kaduda või hävida, kuid ometi on see läbi sajandite meieni jõudnud ja asub täna varjul Itaalia endise pealinna Torino katedraalis, kust see tuuakse välja vaid erandjuhtudel – keskmiselt kord 10–15 aasta jooksul.

Uuringud surilina päritolu üle jätkuvad kindlasti. Usaldajad ja skeptikud ei kao kuhugi. Tulevad uued avastused ja järeldused. Kuid üks on kindel – tegemist on kõige enam uuritud esemega inimkonna ajaloos. Ja mida aeg edasi, seda intrigeerivamaid avastusi tippteadus endaga kaasa toob.