Programm "Malta kilp": Pettuste ennetamine Eestis

Igal aastal petavad interneti- ja telefonipetturid Eesti elanikelt välja kümneid miljoneid eurosid. Seejuures muutub nende taktika üha keerulisemaks. Uus projekt „Malta kilp“ ühendab vabatahtlikke, panku, telekommunikatsioonioperaatoreid ja valitsusasutusi, et selgitada, kuidas saate ennast petturite eest kaitsta. Ennekõike soovime ennetustegevusega aidata ühiskonna kõige haavatavamaid sihtrühmi. Edasi lugedes saate teada, kuidas täpsemalt ja mil moel saate end kaitsta ning ise kaasa aidata.

Pettused Eestis

Pettuste põhjustatud ulatuslikud finantskahjud on terav probleem ja nõuavad süsteemset lahendust. Erinevate petuskeemide abil peteti usaldavatelt Eesti inimestelt eelmisel aastal välja ligi 30 miljonit eurot; aasta lõpus ulatus kahju 1 miljoni euroni nädalas. Kui teavitustöö on puudulik ja kaitsvaid meetmeid kasutusele ei võeta, võib iga-aastane kahju ületada 50 miljonit eurot. Ühe väikese riigi jaoks on see väga tõsine probleem.

Praegu on pettuste vastu võitlemisel kasutusel keerulised struktuurid, mis alluvad rangetele reeglitele ja reageerivad viivitusega. Samas on kurjategijad mobiilsed ning kohandavad vajadusel oma taktikat kiiresti ümber. Tõhus võitlus nõuab mitte ainult rangemat kriminaalvastutust, vaid ka kooskõlastatud kaitsemeetmete kehtestamist.

Sel teemal rääkis hiljuti Rus.Postimehe stuudios Malta Ordu Sihtasutuse nõukogu esimees Aleksander Tsikhilov, kes kirjeldas praegust võitlust petistega, olemasolevaid kaitsemeetodeid ning seda, kuidas uus projekt „Malta kilp“ võib ühendada riigi, pankade, telekommunikatsioonioperaatorite ja vabatahtlike jõud ning vähendada kodanike finantsriske. Allpool on esitatud tema esinemise põhipunktid.

Pettuste tuvastamise süsteemid ja algoritmid

See probleem on aktuaalne kogu maailmas. Kui Eestis olid petturid algselt suunatud venekeelsele sihtrühmale, siis nüüd on võetud sihikule ka eestikeelsed kodanikud. Lätis ja Leedus on nende sihtrühmaks rahvuskeelsed inimesed.

Võitlus petistega hõlmab nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka üldsuse teadlikkuse tõstmist. Viimane on kriitilise tähtsusega, sest ilma teavitustegevuseta ei anna isegi tõhusad tehnoloogiad tulemusi.

„Pettusevastased mehhanismid on juba olemas: tundmatute numbrite kõnede suunamine kõneposti, tehisintellektipõhine sõnumite analüüs ja mitme allkirjaga tehingute autoriseerimine,“ märkis Aleksander Tsikhilov.

Avalikkuse teavitamine on oluline ka seetõttu, et inimesed oleksid teadlikud mobiilsideoperaatorite või pankade pakutavatest spetsiaalsetest teenusepakettidest ja nende tellimisvõimalustest. Tõhustatud pettusevastased teenused võivad mõnikord tekitada klientidele ebamugavusi.

AI ja pettused

Tänapäeval kasutavad petturid üha sagedamini tehisintellekti. Näiteks loovad nad sügavvõltsinguid (deepfake), imiteerivad perfektselt sugulaste ja lähedaste inimeste häält ning suurendavad oskuslikult ohvritele avaldatavat psühholoogilist survet.

Kuid tehisintellekti saab kasutada ka kaitsevahendina, näiteks analüüsides tundmatutelt numbritelt tulevaid kõnesid ja hoiatades kasutajaid võimaliku pettuse eest. Halb on see, et selliste tehnoloogiate tõhusust piiravad Euroopa andmekaitse-eeskirjad. Algselt olid need mõeldud kodanike kaitsmiseks, kuid nüüd takistavad need osaliselt pettuste vastu võitlemist.

„Vaja on ELi määruste läbivaatamist. Samuti tuleb kehtestada Riigikogu tasandil terviklik pettusevastaste õigusaktide pakett. Vabatahtlikud üle Eesti peaksid läbi viima teadlikkuse tõstmise kampaaniaid,“ rõhutas Tsikhilov.

Topeltkaitse: kuidas kaitsta eakaid inimesi pettuste eest

Üks idee, kuidas kaitsta eakaid pettuste eest, oleks võtta kasutusele tehingute kahekordne autentimine. See annaks eakatele võimaluse määrata kindel usaldusisik, kes kinnitaks kõik tema pangakontolt tehtavad suuremad tehingud. See lahendus võiks ära hoida isegi kuni 95% pettustest.

See lahendus saab toimida vaid siis, kui pangad pakuvad selliseid teenusepakette. Samuti on oluline, et inimesed mõistaksid nende pakettide eeliseid ja oleksid valmis neid ka kasutama. Kolmandaks peab meetmeid toetama ka riiklik seadusandlus.

Riigikogus töötatakse praegu välja pettusevastaste meetmete paketti. See hõlmab rangemat vastutust pettusejuhtumitega tegelevate kõnekeskuste töötajatele ning kaitsemehhanismide kohustuslikku rakendamist pankade ja telekommunikatsioonioperaatorite poolt.

Enne pühi loodi eraldi parlamendirühm, mis tegelebki telefonipõhiste küberpettuste vastu võitlemisega. Kaitsevahendid on juba olemas. Vajaduse korral saab kõneposti aktiveerida koos telekommunikatsioonioperaatoritega ning pangas saab mitme allkirjaga autoriseerimist kohandada erakontode jaoks – praegu kasutatakse seda peamiselt juriidiliste isikute puhul.

Võib öelda, et kõik vajalik on juba olemas – edasi tuleb vaid olemasolevad vahendid ümber kujundada uuteks pettusevastasteks teenusteks.

Avalik koordineerimine ja projekt “Malta kilp”

Praegu on peamine väljakutse koordineerimise ja ressursside puudumine. Eestis võiks olla pettusevastast tegevust koordineeriv keskus, mis tegutseks vabatahtlikkuse alusel. Praegu täidab seda rolli Malta Ordu Sihtasutus, kaasates Riigikogu, politseid, panku ja telekommunikatsiooniettevõtteid. Samuti korraldame vabatahtlike kaasamist ja väljaõpet, kes tegelevad teavitustööga haavatavate rühmade seas.

Ei politsei, pangad ega Malta Ordu vabatahtlikud suuda inimestelt väljapetetud raha tagasi saada, sest enamik pettusekõnekeskusi asub välismaal ning pangakontod, kuhu petised raha kannavad, on välismaiste pankade omad. Meie tegevuse eesmärk on vähendada rahaliste kaotuste riski maksimaalse ennetustegevuse kaudu.

Selleks teeme koostööd sotsiaalasutustega: korraldame harivaid kohtumisi, aitame inimestel seadistada oma telefone, selgitame põhjalikult pettuste liike ja ohutuseeskirju, sealhulgas seda, et isiklikke PIN-koode on keelatud kõrvalistele isikutele avaldada.

Koostöö käib ka avalike ja kaubanduslike organisatsioonidega, et soodustada tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste kasutuselevõttu, mis vähendaksid pettuseriske.

Meie tugevus on meie vabatahtlike võrgustik, mille kaudu suudame teavet kiiresti levitada. Julgeme öelda, et juba see üksinda on märkimisväärne. Kui meil õnnestub isegi väike arv inimesi päästa oma vara kaotamisest, on seegi suur võit.

Koordineerimine ja ühised jõupingutused

Tõhusad kaitsemehhanismid on juba praegu olemas – need tuleb lihtsalt integreerida ja aktiveerida. Pangad näevad kõiki tehinguid, telekommunikatsioonioperaatorid näevad kõiki kõnesid ning politsei reageerib nii kiiresti, kui suudab.

Vajame kiiret ja operatiivset teabevahetust kõigis etappides: ennetamises, koordineerimises ja üldsuse teavitamises. Samuti on olemas valmisolek koostööks kõikide osapoolte vahel. Edasi on vaja astuda viimane samm süsteemi käivitamiseks. Malta Ordu Sihtasutuse panus Eestis võib seda protsessi oluliselt kiirendada.

Meie platvormil on registreeritud üle 250 vabatahtliku. Kutsumegi üles kõiki, kes on valmis vabatahtlikult osalema teadlikkuse tõstmises ühiskonnas. Lähitulevikus loodame luua piisavalt suure meeskonna, et tegutseda mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti piirkondades.

Kui soovite kaitsta kõige haavatavamas olukorras olevaid inimesi pettuste eest, siis liituge projektiga “Malta kilp”