Programm "Malta kilp": Pettuste ennetamine Eestis

Eestis petised petavad elanikelt välja miljoneid eurosid - ja nende taktika muutub üha keerulisemaks. Kuidas saate ennast ja oma lähedasi kaitsta? Uus projekt "Malta kilp" ühendab vabatahtlikke, panku, telekommunikatsioonioperaatoreid ja valitsusasutusi, et vähendada finantsriske ja ennetada kahjusid haavatavate rühmade seas. Lugege, kuidas see süsteem toimib ja kuidas saate aidata.

Pettuste probleem Eestis

Pettustest põhjustatud ulatuslikud finantskahjud on endiselt terav probleem ja nõuavad süsteemset lahendust. Erinevatest pettuste skeemidest, mis olid suunatud usaldavatele Eesti elanikele, tulenev kahju ulatus eelmisel aastal ligi 30 miljoni euroni ning aasta lõpuks oli kahjum tõusnud peaaegu 1 miljoni euroni nädalas. Kui meetmeid ei võeta, võib aastane kahju ületada 50 miljonit eurot - see on nii väikese riigi jaoks tõsine probleem.

Praegu on pettuste vastu võitlemisel kasutusel keerulised struktuurid, mis on rangelt reguleeritud ja reageerivad viivitusega, samas kui kurjategijad ise on mobiilsed ja kohandavad oma taktikaid kiiresti. Tõhus võitlus nõuab mitte ainult rangemat kriminaalvastutust nende suhtes, kes teadlikult osalevad kaaskodanike petmises, vaid ka kooskõlastatud kaitsemeetmete kehtestamist.

Sellega seoses rääkis hiljuti Rus.Postimeesiga Malta Ordu Sihtasutuse nõukogu esimees Aleksander Tsikhilov, kes kirjeldas praegust pettusevastast võitlust, olemasolevaid kaitsemeetodeid ja seda, kuidas uus projekt "Malta kilp" võib ühendada riigi, pankade, telekommunikatsioonioperaatorite ja vabatahtlike jõupingutused, et vähendada kodanike finantsriske. Allpool on esitatud tema sõnavõtu põhipunktid.

Pettuste tuvastamise süsteemid ja algoritmid

See probleem on aktuaalne kogu maailmas. Kui Eestis olid petturid algselt suunatud venekeelsele sihtrühmale, siis nüüd lähevad nad üle eestikeelsetele kasutajatele; Lätis ja Leedus on nende sihtrühmaks rahvuskeelsed kasutajad. Võitlus hõlmab nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka üldsuse teadlikkuse tõstmist - ilma hariduse ja teavitustegevuseta ei anna isegi tõhusad tehnoloogiad tulemusi.

"Pettusevastased mehhanismid on juba olemas: tundmatute numbrite kõnede suunamine kõneposti, tehisintellektipõhine sõnumite analüüs ja mitme allkirjaga tehingu autoriseerimine," märkis Aleksander Tsikhilov.

Eriti oluline on avalikkuse teavitamine, sest vastasel juhul võivad inimesed vältida mobiilsideoperaatorite või pankade pakutavate spetsiaalsete teenusepakettide tellimist. Tõhustatud pettusevastased teenused võivad mõnikord tekitada klientidele ebamugavusi.

AI ja pettused

Tänapäeval kasutavad petturid üha sagedamini tehisintellekti: nad loovad sügavaid võltsinguid, imiteerivad sugulaste hääli ja suurendavad ohvritele avaldatavat psühholoogilist survet.

Kuid tehisintellekti saab kasutada ka kaitsevahendina, näiteks analüüsides tundmatute numbrite kõnesid ja hoiatades kasutajaid võimaliku pettuse eest.

Selliste tehnoloogiate tõhusust piiravad Euroopa andmekaitse-eeskirjad, mis algselt olid mõeldud kodanike kaitsmiseks, kuid nüüd osaliselt takistavad jõupingutusi pettuste vastu võitlemisel.

"Vaja on ELi määruste läbivaatamist ja Riigikogu tasandil tuleb kehtestada täielik pettusevastaste õigusaktide pakett. Vabatahtlikud üle Eesti peaksid läbi viima teadlikkuse tõstmise kampaaniaid," rõhutas Aleksander Tsikhilov.

Topeltkaitse: Kuidas kaitsta eakaid inimesi pettuse eest

Idee võtta kasutusele teine tehingute autoriseerija võimaldaks eakatel inimestel määrata usaldusisik, kes peab kinnitama suured tehingud. See võiks blokeerida kuni 95% pettustehingutest.

Oluline on, et pangad pakuksid selliseid teenustepakette, et inimesed mõistaksid nende eeliseid ja oleksid valmis neid kasutama ning et neid meetmeid toetataks seadusandlikul tasandil.

Riigikogus töötatakse praegu välja pettusevastaste meetmete paketti, mis hõlmab rangemat vastutust pettusejuhtumitega tegelevates kõnekeskustes töötamise eest ning kaitsemehhanismide kohustuslikku rakendamist pankade ja telekommunikatsioonioperaatorite poolt.

Enne pühi loodi kaitsemehhanismide tugevdamiseks parlamendirühm, mis tegeleb telefonipõhiste küberpettuste vastu võitlemisega.

Kaitsevahendid on juba olemas. Vajaduse korral saab kõneposti aktiveerida koos telekommunikatsioonioperaatoritega ja pangas saab mitme allkirjaga autoriseerimist (mida praegu kasutatakse peamiselt juriidiliste isikute puhul) kohandada erakontode jaoks.

Kõik vajalik on juba olemas - tuleb vaid olemasolevad vahendid ümber kujundada uuteks pettusevastasteks teenusteks.

Avalik koordineerimine ja projekt "Malta kilp"

Praegu on peamiseks probleemiks koordineerimise ja ressursside puudumine. Koordineeriv keskus võib tegutseda vabatahtlikkuse alusel - praegu täidab seda rolli Eestis Malta Ordu Sihtasutus, kaasates Riigikogu, politsei, pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted ning korraldades vabatahtlikke, kes viivad läbi teavitustööd haavatavate rühmade seas telefonipõhiste küberpettuste teemal.

Projekt "Malta kilp" ei nõua kaotatud raha tagasi: enamik pettuse kõnekeskusi asub välismaal. Selle eesmärk on vähendada rahaliste kaotuste riski haavatavate elanikkonnarühmade seas.

Teeme koostööd sotsiaalasutustega: korraldame hariduslikke kohtumisi, aitame inimestel seadistada oma telefoni, selgitame pettuse liike ja ohutuseeskirju, sealhulgas PIN-koodide jagamise ranget keeldu. Samal ajal teeme koostööd avalike ja kaubanduslike organisatsioonidega, et soodustada selliste tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste kasutuselevõttu, mis vähendavad pettuseriske.

Me suudame teavet kiiresti levitada vabatahtlike võrgustike kaudu - see üksi on juba märkimisväärne. Kui meil õnnestub kaitsta teatud arvu inimesi rahaliste kahjude eest, on see märkimisväärne tulemus.

Koordineerimine ja ühised jõupingutused

Tõhusad mehhanismid on juba olemas - need tuleb lihtsalt integreerida ja aktiveerida. Pangad näevad tehinguid, telekommunikatsioonioperaatorid näevad kõnesid ja politsei reageerib tagantjärele.

Seetõttu on vaja teabevahetust kõigis etappides: ennetamine, koordineerimine ja üldsuse harimine. Valmisolek koostööks on olemas; nüüd on vaja astuda viimane samm süsteemi käivitamiseks ning Malta Ordu Sihtasutuse panus Eestis võib seda protsessi oluliselt kiirendada.

Meie platvormil on registreeritud üle 250 vabatahtliku. Kutsume kõiki, kes on valmis vabatahtlikult osalema teadlikkuse tõstmise tegevuses. Lähitulevikus loodame luua piisavalt suure meeskonna, et tegutseda mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti piirkondades.

Kas soovite aidata haavatavaid rühmi end pettuste eest kaitsta? Liitu projektiga "Malta kilp": https://orderofmalta.ee/ru/dlya-volonterov/proekty/the-maltese-shield-volunteer.